No tegelikult mitte päris... Tema tütar, kes on nüüd siis 78 aastat vana ja kes elab emaga koos, ostis endale arvuti. Päris elu esimese, Ubuntuga Delli Flexist. Paar negatiivset asja tuli kohe välja:
1) Ubuntu on vana... (ehk siis küll 9.04, kuid meil ju juba 9.10 olemas. Lausa kolm nädalat).
2) STV tehnik ei suutnud eesti keelt üles leida ja pani paika vene keele. Sellest ei saanud ei kasutaja (see 78-aastane) ega mina suurt midagi aru ja selleks, et telefoni teel juhendada õige nupu leidmist väljalülitamiseks, pidi too pealkirjas mainitud 100-aastane tekste tõlkima. Sest tema, tsaariaegne inimene, mõistis vene keelt.
3) see 78-aastane oli kunagi Windowsi koolitusel käinud. Ja see oli paha-paha. Kui seda ei oleks olnud, oleks elu koheselt lihtsam...
Käisin siis näitamas kus miskit on ja kuidas miskit teha ja keerasin asja eestikeelseks. Tundus, et ta sai aru ja suudab edaspidi kasutada. Ja eriti hea meel oli tal sellepärast, et paljud asjad eestikeelseks muutusid. Või noh, paljukest tal siis vaja on - internet, natukene teksti ja natukene tabelit. Ja meiliaadressi tegin talle ka. Sest ta oli kuulnud sellisest asjast nagu Skype ja tahtis seda endale arvutisse. Kusjuures selleks, et suhelda teise 70+ vanuriga.
Ahjaa. Eriti toredaks muutis asjad see, et tegu oli minu tuttava-tuttava-tuttavaga, kes ühel päeval helistas ja küsis, et kas ma aitaksin teda natukene... Ning mina ütlesin lolli peaga Jah! :D
18. november 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar